Kui ma alles noor veel olin

Ühel kenamat sorti päeval läks meenutamiseks ja siis tuli meelde seik algklassipäevilt. Osa fakte võivad ajafaktorist mõjutatuina pii-iisut moonutatud olla. Aga põhimõtteliselt oli lugu järgmine.

Moodustasime Holger Puki "Rohelised maskid" raamatust tiivustatuina oma samanimelise
rühmituse.
Sisse seadsime end aleviku ainsa viiekorruselise maja pööningul. Age ema (võib-olla Age ise, ta oli osav neis asjus) õmbles meile väikeste valgete lilledega salatirohelised maskid. Aleviku vahel me neid loomulikult kanda ei saanud, sest mida meist muidu arvatud oleks?!? Ja samas...me oleksime end ju reetnud. Küll olid need meil käepärast, et kui aktsiooniks oleks läinud, oleks kõik absoluutselt perfektne olnud.
Varustusse kuulusid ka väike must märkmik ja kustutuskummist tehtud tempel, millele olid lõigatud kurjakuulutavad L ja R. Looduse Rikkuja.
Eelpool mainitud pööningu ainus valgusallikas oli A4 suurune aknake. Selle tõttu oli meil lukse napilt käes. Pahatihti oli klaasruuduke paksult tuvisid täis, kes oma ruumalaga viimasegi valgusepiisa röövisid, aga kuna meie olime looduse kaitsjad, pidime arvestama ka lindude õigustega.
Aeg-ajalt põrkusime sellele, et olime ise tagaotsitavateks kuulutatud. Rubriik: rahurikkujad. RR. Nimelt kobistasime omi asju ajades pööningul, seega kellegi toa lael. Ma keeldun uskumast, et oskasime arvestada teiste kodanike vaikusevajadusega.
Pisikesest aknaruudust saime valvata potentsiaalset looduserikkujat. Ühte tädikest. Tegelikult oli ta ainus, keda me jälgida saime, sest aken oli sedavõrd pisike, et mujale me sealt ei näinud. Tädi kahjuks midagi kriminaalset korda ei saatnud. Vähemalt meie silme all mitte.
Küll oli meil üks kahtlusalune. Temast on tänaseks saanud ühe valla vanem. Me olime üsna kindlad, et üsna tõenäoliselt tallab ta abituid sipelgaid. Kümneid kordi kuivas templivärv kummitähtedel, kui me LR tähti poisi peale lüüa kavatsesime, aga plaan luhta läks. Meie plaani ilu tumestas ka see, et tal meile teadaolevalt seanahast portfelli polnud. Oleks kordi uhkem lugu olnud, kui oleksime saanud nagu raamatus, oma trahvitähed just seanahast portfellile lüüa. Nagu raamatus.
Lõppkokkuvõttes jäi tempel löömata. Meie kuulsusrikas looduskaitsjate punt läks laiali, kui keegi meie peakorteri ära reostas.
Jäid vaid aated :) Ja lõbus lugu.

Põhiliselt padi. Natuke isvammi ja grammatikat ka.

Padi.

Ise tegin. Polkovnik õpetas. Uhked olid mina ise, Laima ja Polkovnik.

Grammatikast.

Proloog

Vastavalt minu 4-aastase reeglitele nõuab s-täht sõna alguses enda ees i-d. Näiteks: istaadion, isport, iSven jne.

Lugu ise

Georg:"Emme, kas Käsna-Kalle on isvamm või kala?"

Mina:"Ma arvan, et Käsna-Kalle on pigem svamm."

Georg:"No siis on ta põhjaläinud rääkiv isvamm."

Lubadused, lubadused

¤20 kg alla võtta
¤saksa keele teooria 2.osa materjal korralikult läbi lugeda
¤laste jutud alati lõpuni kuulata
¤20 kg alla võtta
¤vähem mögeš, rohkem tegeš
¤20 kg alla võtta

Elu õied vol 2

Istusime Jossuga Toila SPA soolakambris. Hingasime profülaktika mõttes soolast õhku ja rääkisime elust ja asjadest.
Soolakambri põrandal on butafooriaks soolaga kattunud kive ja kändusid. Joosu vaatas neid mõtlikult ja ütles:"Eks ole nii, et need asjad, mis inimesed maha jätavad, ja mis mulla alla satuvad, muutuvad tasakesi ajalooks."...

Beatrix Potter

Ma mõistan täiesti, kui ma nüüd kõik ausalt ära räägin, võib juhtuda, et osa inimesi saab šoki. Nagu teeksin ise, kui mina Astrid Lindgrenist räägiks, ja keegi selle peale tühja pilguga küsiks, et "kes see veel on?".
Nii poleks ma üleeilse päevani kulmugi kergitanud, kui mõni Beatrix Potterist pajatanud oleks.
Aga ETV2 oli õnnekombel täpselt minu maitse järgi filmike, Renee Zellwegeriga peaosas, "Miss Potter". Olin lausa loksutatud. Nagu pärast taolisi filme ikka. Olgugi, et Renee Z igas filmis täpselt sama moodi kõnnib (taterdab?), olgu siis Ms Jones´i või kellena iganes. Aga Potteri lugu oli v. köitev.
Ja oh imet! Eile, Narvas...ühes totsikute poes vaatasid mulle ühelt kruusilt vast Jemima Puddle-Duck ja Peter Rabbit! Ma PIDIN selle kruusi saama :)
Jänesed trügivad v. jõuliselt minu ellu.
Ohkisin eile öösel, Potteri jänestega kirjatud kruus käes, imelise elu tõttu tükk aega. Selline hämmastav kokkulangevuste jada.

Hüpe ITsse

Täna pikem jutt siin
Lemmikpildi panen siia küll.

iClay

Tore on käia poes, kus müüja umbestäpselt teab, mis su huvid on ja kui eksperimenteerimisaldis (ilus kvantiteetsõna) sa täpselt oled.

Käisin Jõhvis Sinu Büroo poes, ostsin nipet-näpet cernitit. Ja siis pakkus Maret uut voolimismassi, mis müüki oli võetud- iClay nimelist...eee...vahtu. Värve saab segada ja massist voolida mida iganes ja kui figuurike ära kuivab, jääb ta justkui vahtkumm. Hästi kerge. Ma mõtlen, et kuuseehteid (jõulurahutus hiilib)oleks täitsa vahva teha. Näiteks.

Alustuseks tegime Jossiga ühe veikese raketi. Ja siis Sidi. Esimene pilt on sellest, kuidas Sid keset fotosessiooni mu käest minema lipsas. Äkkujeduse mõju all tegutsedes. Järgmisel oli ta juba nõus poseerima.

Ja siis tuli Milla. Piimabusiness ei ole täna sama hõlbus amet kui paar aega tagasi. Milla lõi parteipileti lauale ja tuli sõraklõbinal nööbipurki valvama.

Noh, ja igasuguseid jurakaid saab ka teha