Apteegis.
Mind tabas täiesti uutmoodi tunne. Apteegis tundus iga viimne purk, karbike, pakike, topsik ja mis kõik veel, möödapääsmatu ostuna. Mulle tundus, et kunagi ei saa kodus liiga palju imemistablette olla. Riiulitel seisid ahvatlevalt reas tuhanded vahvad siirupid. Nulu- ja teepuuõli peaks olema igas korralikus kapis. Toredad tuubid põnevate salvidega köitsid mu tähelepanu. Isegi Prostamol Uno paistis mõistilik ost olevat. Mõõdukas koguses saab see ju ainult head teha, vist. Oeh, oleksin tahtnud need ravumid kõik Pipi kombel ühte suurde pudelisse kokku valada ja mõõdutundetult tarbida.
Jah, veider sööst ravumeid kuritarvitada tuli. Tea, kas see sõltub mu kurgumandlite olukorrast? Ma ei mäleta, et mu kurk kunagi niimoodi disainitud oleks kui praegu.
Ja kas kurgumandlite seisukord mõjub otseselt mõtlemisvõimele ning mõõdutundele?
Hoiame kätt pulsil. Siis...kaudses mõttes.