15.10.09


Juulike luges mulle tujutõstmiseks ette asju, mis minu elu õnnemeetri näitajad pidevalt plusspoolel hoidma peaksid: torust tuleb sooja vett, mul on pesukuivati ja ma ei teosta hullumeelseid mõõtmisi, kui haapsalli sirguma tõmban. Midagi oli veel, aga nii nende heade asjadega on. Kui nad olemas on, siis ei pane tähelegi. Kui puuduvad, siis tunned kibedat igatsust. Õnneks Juulike helistas just. Küsisin, et mis see neljas kvaliteet oli. Angiin! Muidugi!!!
Ja siis kujutasime ette, kuidas keelduda pakutavast rahast. Näiteks stipendiumist või sellelaadsest. Üsna väärikana tundus vastus: "Kahjuks ei saa ma seda vastu võtta. Ma ei vääri seda." Kahetsusväärsel kombel põhjustas viimane lause tervist kahjustava naeruseeria. Nüüd peab end koguma.

3 comments:

  1. Ohh, Lembelill. Kuis küll istuksin praegu sinuga terrassil ning irvitaksin ohjeldamatult hambaid.

    ReplyDelete
  2. võtke ennast kokku,provvad...
    kasma nüüd pean hakkama terrassi ehitama kiiremas korras...

    ReplyDelete
  3. jah, mina arvan küll, Laima, et hommikuks võiks ju terrass juba olemas olla....

    ReplyDelete