"Teha!" nimekiri

1.armastada
2.üllatuda
3.joonistada
4.lehed riisuda
5.haapsalli kududa
6.metsas jalutada
7.kultuurkiht sorteerida
8.lugeda
9.kirjutada
10.rõõmustada

Lõnga metamorfoos

Hommikul paistis kena lumi akna taga. Ja ma otsustasin, et sel aastal patseeriks oma Jutta Schulze suusamütsi asemel hoopis isetegijale väärilise kõrvasoojendajaga metsa vahel. Lilla fliisist suusapibo jäägu katlamaja-puukuur-katlamaja trajektoori kaunistama.
Juulikese kingitud lõng niutsus ammu lõngakirstus ja nõudis metamorfoosi. Hakkasin hommikul kuduma. Püha tegevust katkestas vaid südametunnistuse sund valima minna.

Tahtsin kordki teha pilte päevavalguse käes. Sestap hiilisin maja taha metsa. Karm nägu piltidel pole tegelikult minu heasoovlikule natuurile vastav. Konspiratsiooni mõttes lihtsalt teesklesin, et ei tea, mida teeb mu parem käsi fotokaga pea kohal. Ma lausa ei näinud seda. Et kui juhuslik mööduja lähedusse sattunud oleks, saanuks teda säästa imestusest, et mida see plika seal metsa vahel kekutab. Valimiste päeval veel! Ja kuna poseerimine on minu jaoks 8 korda hullem kui...mistahes asi, ei saanud ka kedagi fotograafiks kaasa võtta.
Fotode peale jään tavaliselt kas suu lahti ja silmad kinni või silmad kinni ja suu lahti. Vahepealset varianti pole. Kui aeg-ajalt mõnda pilti vaatan, et wow! kuidas ma küll nii kompvek siin pildil välja paistan (ehkki pildi tegemist ei mäleta ja interjöör on ka tundmatu), siis selgub alati, et tegelikult on see Juulike seal pildi peal.

Juulike luges mulle tujutõstmiseks ette asju, mis minu elu õnnemeetri näitajad pidevalt plusspoolel hoidma peaksid: torust tuleb sooja vett, mul on pesukuivati ja ma ei teosta hullumeelseid mõõtmisi, kui haapsalli sirguma tõmban. Midagi oli veel, aga nii nende heade asjadega on. Kui nad olemas on, siis ei pane tähelegi. Kui puuduvad, siis tunned kibedat igatsust. Õnneks Juulike helistas just. Küsisin, et mis see neljas kvaliteet oli. Angiin! Muidugi!!!
Ja siis kujutasime ette, kuidas keelduda pakutavast rahast. Näiteks stipendiumist või sellelaadsest. Üsna väärikana tundus vastus: "Kahjuks ei saa ma seda vastu võtta. Ma ei vääri seda." Kahetsusväärsel kombel põhjustas viimane lause tervist kahjustava naeruseeria. Nüüd peab end koguma.

Paar õpetussõna Pirkko-Liisa Perttula raamatust "Minä, keski-ikäinen nainen?"
Toit sisaldab 0 kalorit, kui:

1. ...sööd nii, et keegi ei näe
2. ...sööd sama palju, kui sõbranna
3. ...sööd seistes, pea külmikus
4. ...murrad šokolaadi tükikesteks, ja sööd siis
5. ...sööd öösel
6. ...sööd kellegi teise taldrikult
7. ...sööd restoranitoitu, mis sisaldab murdosa kaloreist, mida sisaldaks sama toit kodus
8. ...sööd šokolaadi ja jood samal ajal suhkruvaba limonaadi, limonaad hävitab šokolaadi kalorid
9. ...sööd tervise turgutamise eesmärgil. Näiteks konjak tujutõstmiseks, kook südamevalu ja kuum kakao külmetuse vastu
   

Apteegis.
Mind tabas täiesti uutmoodi tunne. Apteegis tundus iga viimne purk, karbike, pakike, topsik ja mis kõik veel, möödapääsmatu ostuna. Mulle tundus, et kunagi ei saa kodus liiga palju imemistablette olla. Riiulitel seisid ahvatlevalt reas tuhanded vahvad siirupid. Nulu- ja teepuuõli peaks olema igas korralikus kapis. Toredad tuubid põnevate salvidega köitsid mu tähelepanu. Isegi Prostamol Uno paistis mõistilik ost olevat. Mõõdukas koguses saab see ju ainult head teha, vist. Oeh, oleksin tahtnud need ravumid kõik Pipi kombel ühte suurde pudelisse kokku valada ja mõõdutundetult tarbida.
Jah, veider sööst ravumeid kuritarvitada tuli. Tea, kas see sõltub mu kurgumandlite olukorrast? Ma ei mäleta, et mu kurk kunagi niimoodi disainitud oleks kui praegu.
Ja kas kurgumandlite seisukord mõjub otseselt mõtlemisvõimele ning mõõdutundele?
Hoiame kätt pulsil. Siis...kaudses mõttes.

Õnneks olen ma keenjus. Taastasin arhiiv Isetegijas, 1. sünnipäev võib rõõmsalt tulla. Jebedijee-ilmajaam!
You are welcome!

Naispersoonid jagatavat toorikuteks, noorikuteks, moorikuteks ja koorikuteks.
Naiskäsitööfännid siis ilmselt ka? Ilmselgelt olen toorik.
Kohe-kohe oleks täitunud T.I.S.S ordeni kavalerile vääriline aastake sihitut rabelemist Isetegija.net keskkonnas. Paraku ilma megaprohmakata 1. sünnipäevani ei jõudnud. Looduse poolt antud näpunobedus ja aeglane mõtlemine pole hea kooslus. Kustutasin tõelise toorik-terminaatorina suurema osa oma 2008-2009 potitustest.

Õnneks on vist kusagil säilinud suur osa pilte ja väike osa tekste. Sissejuhatuseks hakkan tasahaaval arhiivis tuhnima ja vanu asju üles riputama. Et oleks kena vaadata, kuidas toorik toimetanud on. Tea, millal see nooriku aeg kätte jõuab...?
Jah, selgituseks- T.I.S.S orden on Teen Ise S...st Saia. Ehk kuidas Anakonda headest ideedest tiivustatuna esialgu kõik tuksi keerab, aga mingil hullul moel kastanid jälle tulest välja toob. Orden on annetatud Polkovniku poolt.