Näiteks praktiliste lahenduste peale. Olen ikka peljanud võimalust looduses, kaitsetuna, millegi kiskjalaadsega kohtuda. Täna peaaegu niimoodi läkski. Kuuendal kilomeetril vänderdas kujal urukoer. Õnneks ei olnud ta agressiivne. Pigem pelglik selline. Ja madal. Kui viimane sentimeeter taksist oli osja taha kadunud, vabanesin ettearvamatu predaatori kartmise pingest ning hakkasin mõttes disainima veatut taksikoera. Minu meelest võiks taksidel täieliku funktsionaalsuse tagamiseks jalgadel olla teleskoopsüsteem. Kui on vaja kusagile urgu urukoera asju ajama minna, siis kasutab ta madala jala versiooni, aga kui on tarvis maa alt välja kihutatud gepardile järele söösta, lükkab peni plõnndi! pika koiva režiimi tööle ja toob saaklooma ära. (Mitte et ma jahipidamise kirgline austaja oleks)
Ja siis veel see ilus mees jooksis seal puie vahel. Alguses mulle vastu, siis järele. Maitsekas kordade arv, et ainult maitsekaid mõtteid mõelda.
Paljakõrvu on ka tore metsas konnata, kui kõik see lind möirgab ja sääsk piniseb. Tänasel käiakul kuulasin meelerahuga muusikat, sest lind meie sirelipõõsas, kellele olen sala andnud nime Aktiivinen Ööpikki, on mu valgete ööde pleilisti täis laksutanud. See laul näiteks tegi täna linnulaulule ära http://www.youtube.com/watch?v=Y5ufcx8y0oA
No comments:
Post a Comment