Üks kass meil kasvas õues, just maja ukse ees

Kassipreili, kes armulikult meid oma perekonnaks valis, on tõeline inspiratsiooniallikas. Hommikul, esimese viie minuti jooksul hiirekuningat jälgides tuiskab läbi pea tuhat kõnekujundit ja naljakat paralleeli.

Esimene mõte täna hommikul, trajektooril voodi-köök:

Küllap vana hea Simon talle ikkagi lõpuks näitas, kuidas uks õue poolt välja näeb. Tegelesin videoklippide abil hääle võrdlemise ja tuvastamisega- 99,9% on meie kass endine Simoni kass. Praegu ta lihtsalt ei näita enam nimetissõrmega lakkamatult külmiku suunas. Küllap sai ta aru, et see on pisut üle pingutatud. Võib olla just see saigi saatuslikuks? Aga külmkapikutsung „määo“ kaastunnet esile kutsuma pidaval madalal ja pisut käriseval kurguhäälel on küll selgelt äratuntav.

Teine mõte, kohvi valmistamise ajal:

Huvitaval kombel teadis nooruke hiirekelder, kus meie külmkapp asub. Korraks lipsas läbi pea mõte, et ehk peilis ta enne uksest sisse imbumist külmkapi täpsed koordinaadid välja. Võib olla, et ta piilus köögi akna all oleva õunapuu otsast väikese kassipikksilmaga ja tegi märkmeid tillukesse kassimärkmikusse, mille peitis karvapalli. Vahepeal krooksub ta kahtlaselt küll. Küllap siis tahab karvapallimärkmikusse ülestähendatut tegelikkusega võrrelda. Ja kui tegelikkus erineb tema ettekujutusest, kaalub ta tema standarditele vastavate muudatuste juurutamist uues kodumajapidamises.

Kolmas mõte, ohtlikel kurvidel:

Kardetavasti on meie väike kassike lapsepõlves vildakalt aru saanud ütlusest keisri ja jala käimise kohta. Ta mõistis vannitoa põrandal oleva väikese graanulitega täidetud kasti otstarvet kiiresti, aga kõrge enesehinnang ja see va ütlus ei lase tal vaikselt omi asju ära ajada. Ei. Tema teeb kõigepealt paar tirriteerivat käpakraapi esiku vaibal. Ootab, et ma villastes sokkides suurel kiirusel ohtlikke kurve võttes temani kihutan, hellasti kätte võtan ja vähem ohtlikult kurve võttes ta sinna toimetan, kus kohe lõbusaks jätkukraapimiseks läheb.

Neljas mõte, köögis konutades:

Läheks voodisse tagasi sel armsal jõululaupäeva hommikul. Kellaaeg ka na varane. Peab ainult vaatama, kas mahun, sest kõhu triiki täis söönud pealik on ennast minu kohal mõnusasti krussi keeranud.