Selle seisma jäänud blogi vaikseks edasi tiksumiseks on vaja jõhkrat kannapööret. Ajaga on vaja osata kaasas käia. Tundsin, et internetist on puudu täpselt üks ilublogi. Minu oma. Kontseptsioon nägi ette ilutoodete ja -teenuste tutvustamist, mis omakorda oleks pidanud mind tegema üsna varsti blogipostitusmiljokaks. Selleks, et midagi sisse tuleks, tuleb enne välja käia. Näiteks oma tööd ja aega, kui muud pole. Näiteks pidi plaani kohaselt aega minema olemasoleva ilukraami inventeerimiseks ja korralike fotode tegemiseks. Siis aga selgus, et mul on üks hulludelt päevadelt ostetud ripsmetušš, aga ma ei leidnud seda pildistamiseks üles. Kurbus laastas mu hinge sel aasta viimasel päeval, mis peaks muidu nii helge olema. Joonistasin mälu järgi siis selle ilutoote, mis mul on. Ja siis meenus, et tegelikult meeldivad mulle teismoodi iluasjad palju rohkem. Näiteks aju. Ja raamatud. Ja muusika. Ja inimesed. Ja filmid. Ja kujutav kunst. Ja teater. Ja loomad. Ja naljad. Võin ju ka neist vabalt ilublogi teha, eks?