9.10.17

Viies juuli

Pikk päikesepaast ajab härja kaevu ja suurtüki lõhki. Seda olen ma oma poolpika elu jooksul õppinud küll. Kuna põhjamaised õrnad õied ei tohiks oma supikananahka liiga kaua korraga päikesel praadida lasta, käitusin vastutustundlikult. Esiteks ütlesin endale üsna leebelt, et ega see päike siit kuskile kao, aga sinu nahk võib kaduda. Siis, kui ma veel ei sõna ei kuulanud ja kangekaelselt edasi vedelesin, ütlesin juba pisut karmimalt, et marss tuppa! Ja kui ma siis ikka veel ei raatsinud ära minna, käratasin üsna kurjalt. Ja siis ei jäänud mul muud üle, kui Melchior üksi toolile vedelema ning ilusa, puhta ja woodyharrelsonisilmadesinise vee kiviklibu lihvima jätta ja minna.
Tegin väikse treti küla ainukesse poodi, et varustada ennast joogiveega. Pisike pood, ja ma mõtlen PISIKE pood, on hotellist mõne sammu kaugusel. Igat sammu nendest mõnest saatis uhke kriuks, mida tegid mu märjad plätud. Sest vaata, ma käisin just ujumas. Nojah. Poes saada olevate kaupade registreerimiseks piisas ümber oma telje tiirlemisest. 360 kraadi ja ülevaade olemas. Leti peal paistis üks üsna just küpsetatud sai, mille ma ka hoolsalt kaasa ostsin. Sest see oli nii ilus sai. Müüja paistis alguses pisut tõrges, aga kui ma küsisin, et kuidas nende keeles tänada ja nägemist jätta, siis saime hästi jutu peale ja proua lausa sulas. Usun, et ta oleks valmis mind oma pärijate hulka arvama. Ja taevas küll, ma isegi ei teadnud, mis selle kohaliku keele nimi on. Kuskilt olin lugenud, et montenegro keel, aga see tundus intenetifaktina, millesse ei maksa kiinduda. Ütlesin siis: „Dovidjenja!“ ja läksin nagu mõni Jüri Parijõe jutu poisike värske saia ja kriuksuvate saabastega hotelli poole kindla otsusega kasutadad rõdul istumise aega montenegro keele sisse natuke sügavamale piilumiseks.
Ja sellega ongi natuke segased lood. Kui Buratino ütleks, et see on horvaatia keel või serbia keel või bosnia keel, siis ei kasvaks ta nina millimeetritki. Kuni 1991. aastani kutsuti seda keelt serbo-horvaadi keeleks, aga siis, kui Serbia Montenego iseseisvumise tõttu oma merepiirist ilma jäi, nimetati seda ijekavia dialektiks. Ja mina leidsin interneti seest miljon artiklit, kus kõiksugused Montenegro asjapulgad, kirjanikud, poliitikud, aktivistid, ajasid jalad harki ja nõudsid, et kui sama keele kohta öeldakse Serbias serbia keel, Horvaatias horvaatia keel ja Bosnias bosnia keel, siis võivad montenegrolased seda montenegro keeleks kutsuda ilma pikemalt mõtlemata.
Käisin vahepeal ühe törtsu ujumas ja rannas vedelemas ja sain teada, et viimases Melchiori raamatus oli mõrvar..... üks inimene. Ja siis kuugeldasin natuke, et teada saada, mis sorti muusikat siin ka tehakse. Mõned toredad loendid kargasivad internetist välja ja esimene, keda kuulama hakkasin, oli Sergej Cetkovic. Videod olid kõik selle instagrami filtri moodi asjaga töödeldud, mis teeb taeva kulunudsiniseks ja muud asjad pastelseks. Härrasmees, kes oli ka 2014. aastal lausa Eurovisioonil Montenegrot esindamas, on kõigis videotes nagu tahanolla-Chris-Isaak-Wicked-Game´is. Niimoodi laisalt uitab ta insta moodi filterdatud kenadel maastikel ja laulab, et keegi peaks ta vesi olema. Või midagi sellist. https://www.youtube.com/watch?v=is_LE5VftBg Kuulasin ühtejutti päris mitu laulu ja olin lõpuks viidud meeleollu, mis tingib oliivipuule nõjatumist ja pisaravett sellises koguses, et nutu lõpus hakkab vaikselt lund sadama ja hunt ja kitsetall lähevad käsikäes üle haljendava aasa.
Teine lahe säga, kes silma jäi, oli tagasihoidliku nimega Rambo Amadeus, kes räpib, popib ja traditsionaalitseb. Ühel lehel oli nii toredasti kirjutatud, et Rambo on nii popikas juba 80ndatest oma lahedate laulusõnade tõttu, mis kätkevad metsikus koguses kriitikat, tsiteerin, against basically everything. PS selle video vaatamine on tervisele kasulik https://www.youtube.com/watch?v=NBoJmNRslfE
Ah, lähen käin siis korra ujumas. Meri ei saa rohkem hotelli ees olla kui siin. Kui oleks, siis oleks tegu ujuvhotelliga.
PS Kui ma paistan kuidagi sarkastiline, siis see pole päris kindlasti mu taotlus. Ma ei oska lihtsalt teistmoodi. Ilmselt sain pääsulindudest ja tuules õõtsuvast kasteheinast kirjutamisest kooliajal tugeva allergia.

No comments:

Post a Comment